Ülikoolid ja Web 2.0: institutsionaalsed väljakutsed

Web 2.0 võimaluste ja potentsiaali kasutamiseks ülikoolides on vaja asjakohast arendusstrateegiat – see seisab aga silmitsi institutsioonide ühiste kitsaskohtade ja hirmudega, mis võib selgitada ka senist puudulikku kohanemist. Käesolev artikkel juhib tähelepanu mõnedele niisugustele kitsaskohtadele: a) kasutajate, personali ja üliõpilaste keeldumine, b) stiimulite puudumine, c) olemasolev Web 2.0 eelne tehnoloogia ja d) ülikoolide kohatine vastumeelsus innovatsiooni ja ettevõtlikkuse suhtes.

Web 2.0 kohandamine ülikoolide õppetööga on keerukas protsess, mis seisab silmitsi oluliste tehnoloogiliste, juhtimisalaste ja inimlike takistustega. Seetõttu on hädavajalik, et töötataks välja eesmärgid ja strateegia, mille kiidaksid heaks ja mida edendaksid ülikoolide juhid, eriti need, kes on vastutavad teadmiste juhtimise eest. See esmane samm nõuab paljudel juhtudel radikaalseid kultuurilisi muutusi nende puhul, kes on harjunud töötama ja otsuseid tegema teistsugustes oludes. Web 2.0 sisseviimiseks ülikoolide õppetöösse on vaja kohandamisstrateegiat, mis võib olla välja töötatud nii, et kaasataks ka varasemad kogemused hariduse, teadustöö ja ettevõtluse organiseerimisest.