Vaadeldes e-õppe fenomeni: kooliharidus. e-Õppe muutusi läbiviiva innovatsiooni analüüs

Võrreldes algaastatega, mil tegeleti põhimõtteliselt esmaste uuenduste läbiviimisel tekkinud vajadustega, on nüüd rahvusvaheline diskursus IKT mõjust õppetulemuste kohta omandanud järk-järgult küpsema ja eesmärgikesksema lähenemise. Selle raames arvestatakse vajalike muudatustega, mis iseloomustavad hariduse vallas otsustetegemise protsessi ja kooliväliste arengute omavahelisi suhteid. Neid suhteid on tugevalt mõjutanud IKT levik kogu ühiskonnas, mis tingib tervikliku lähenemise vajalikkuse õppetöö arengule kooli tasemel ja selle pikaajalise mõju osas täiskasvanuks saamisele ning sotsiaalsele kaasatusele.

Lõpp-produktide väljaarendamiseks ja (peamiselt mitte-veebipõhise) piloottoodangu rahastamiseks kasutati palju riiklikke vahendeid, seda erinevate subsiidiumide näol, nii ükskute riikide kui Euroopa tasemel. Sellest hoolimata, olgugi et meil ei ole ühtegi hästi dokumenteeritud uuringut tulemuste kohta õppe tulemuslikkuse ja kvaliteedi osas, tundub, et neid sihtotstarbeilisi õppevahendeid on kooli programmides vaid vähesel määral kasutatud. Samas on muutused digitaalse sisu mudelite osas (ärisektor) endaga kaasa toonud pideva veebipõhiste teenuste edendamise, mis omakorda on tinginud suuri uuendusi sisupõhiste teenuste turgudel. See on endaga kaasa toonud ka traditsioonilise kooli teadmiste omandamise paradigma õõnestamise (ühesuunaliselt "lükka" süsteemilt "lükka-tõmba-lükka" süsteemile). See tähendab, et riistvara kättsaadavaus (infrastruktuur) ja (vahel) raamatulaadse digitaalse sisu rohkus ("uute" õpikute illusioon elektroonilisel ajastul) ei ole piisavad tagamaks arenenud, rikastatud ja innovatiivset õppekogemust ja seetõttu on nii tulemused kui investeeringud napid.

Me oleme analüüsinud kolme erinevat strateegilist arengumõõdet: esimene neist on seotud otsusetegemise protsessiga (koolide juhtimine), teine suutlikkusega saavutada standardkvaliteet ja viimane esilekerkivate ja omavahel seotud õpetajate professionaalse koolituse ja sisu väärtusega (teadmised) valdkondadega, kuna nendega seostub traditsiooniline killustatuse probleem "looja" ja "teadmiste tarbija" vahel.